22/02/2016

Üheks võimaluseks noorsootöö valdkonnas noori kaasata ja arendada on näiteks osaluskogud, mille juures kohalikul noorsootöö valdkonna spetsialistil on võimekus noori ja kohaliku omavalituse esindajaid koos tööle panna. Missugune on noorsootöö roll osaluskogude tegevuses igapäevaselt, aga ka üldisemalt noorte osaluse valdkonnas?

Uuringu lühikokkuvõte:

• Uuringus osalenud noorsootöö valdkonnas töötavate inimeste hinnangul on valdkonna peamised kitsaskohad rahaliste vahendite nappus, noorsootöö vähene väärtustamine, riigi vähene toetus noorsootööle.
• Samuti peeti oluliseks jätkusuutlikkuse küsimusi nagu raha hankimine pigem projektide kaudu, inimressursside puudus ning ka erinev arusaam noorsootööst.
• Vastajad on vähem mures infopuuduse, huvipuuduse noortega tegelemise vastu ning noorsootöötajate ebakompetentsuse pärast.
• Enamus vastajatest on hetkel oma ametikoha ja tööga rahul, kuid need, kes rahul ei olnud, tõid peamiste põhjustena välja väikse palgataseme, vahendite nappuse, mis on eelduseks erinevate tegevuste läbiviimiseks ning lisaks vähese toetuse juhtkonna poolt. Samuti mainiti vabade vastuste raames, et tihti jääb puudu ka kolleegidepoolsest nende töö väärtustamise tundest.
• Vastajaid motiveerib kõige enam noorsootöö valdkonnas töötama noored, kellega on hea ja positiivne koos töötada. Samuti toodi välja noorsootöö ametite loomingulisust, paindlikkust, erinevaid täiendusvõimalusi, head töökeskkonda, aga näiteks ka enda seetõttu noorena ning vajaliku- kasulikuna tundmist.
• Noorsootöö valdkonnas töötavate inimeste rollidena nähakse eelkõige noorte jaoks olemas olemist – sõber, vanem, õpetaja – kõik ühes isikus.
• Noorsootöö rollina nähakse ka noorte ja kogukonna omavahelise lävimise ning sidemete tekitamist. Positsiooni, kes suudab viia noorte hääle kogukonnani ning veelgi enam, kohalike juhtideni.
• Noorte osalust nähakse sageli kui noorte initsiatiivi korraldada üritusi, osaleda üritustel, teha koostööd erinevate osapooltega ning olla kaasatud. Mõnel juhul leiti, et noorte osalus on ka see, et neile luuakse võimalused, et rääkida kaasa erinevates neid puudutavates küsimustes.
• Olenevalt piirkonnast hinnatakse noorte osalust kas pigem kõrgeks või pigem madalaks. Kõige kõrgemalt hindavad enda piirkonna noorte osalusaktiivsust näiteks Valgamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa. Teistest madalamaks hinnatakse noorte aktiivsust Saaremaal ja Järvamaal.
• Veidi alla poole vastajatest ei tea, kas nende piirkonnas tegutseb mõni osaluskogu või mitte. Üle poolte vastajatest, kelle piirkonnas teadaolevalt tegutseb mõni osaluskogu, selle tegevuses ise kaasa ei löö, st osaluskogudega tegelemine ei kuulu nende vastajate tööülesannete hulka.
• Osaluskogude tegevuses nähakse noorsootöötajal eelkõige noorte tegevuse toetaja rolli. Kõige harvem leitakse, et noorsootöötaja roll on olla osaluskogudes tegutsevate noorte juht/ eestvedaja.
• Osaluskogude tegevusse kaasatuna nähakse lisaks noortele endile veel noorsootöötajaid ning kohaliku omavalituse esindajaid ja/või –juhte. Samas, usutakse, et osaluskogude tegevuses võiksid kaasatud olla ka lapsevanemad ning kooliõpetajad ja/või –juhid.
• Noorsootöötajaid nähakse osaluskogude tegevuses peamiselt nõustajatena, koolitajatena, toetajatena ning kohaliku omavalitsusele teadmise jagajana, kuidas noortega tegeleda.
• Kohaliku omavalitsuse esindajad/ juhid on osaluskogude tegevuses selgitajad, missugused on kohaliku omavalitsuse arengukavad ning materiaalsete ressursside võimaldajad/ tagajad.
• Lapsevanemad peaksid osaluskogudes olema kaasatud kui noorte tegemiste toetajatena, aga samas ka eeskujudeks ning panustama vabatahtliku tegevusena üldisesse ühiskonna heaolusse. Kooliõpetajaid/ –juhte nähakse samuti noorte harijatena, toetajatena ning aitajatena asju ka reaalselt ellu viia.
• Noorsootöö valdkonnas töötavad inimesed on valmis panustama osaluskogude tegevusse, kuid usuvad, et just kohaliku omavalitsuse juhid peaksid seda rohkem tegema.

Loe uuringut lähemalt siit