11/01/2019

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fondi abil teostas ELSA Estonia projekti “Valmistume Murrangulisteks Tehnoloogiateks, ent kuidas?”.

Projekti tegevuste kirjeldus

ELSA Estonia projekt ”Valmistume Murrangulisteks Tehnoloogiateks, ent kuidas?” toimus perioodil 10. oktoober kuni 30. november 2018 ning kaasas kokku 50 Eesti noort. Toimusid kaks suuremat noortekohtumist: 17. oktoobril 2018 Särgava residentsis ning 3. novembril 2018 Tartu Ülikooli Tallinna osakonnas. Projekti käigus omandasid noored teadmisi infotehnoloogia valdkonnast, eelkõige masinõppe ja süvaõppe valdkonnast, selle tehnoloogia rakendusest, arengutest, regulatsioonist ning kaasnevatest mõjudest ühiskonnale. Arutleti autonoomsete robot-agentide vastutuse, tehisintellekti regulatsiooni üle ning mõjust tööturule, privaatsusele ja turvalisusele. Projekti olid kaasatud kolm otsustaja/eksperti MKM tehisintellekti töörühmast ning projekti jooksul tehti koostööd ka Riigikantseleiga.

Oluline osa projektist oli suunatud noorte uute osalusvõimaluste tekkele. Enne projekti algust oli ELSA Estonial vaid teada, et tehisintellekti reguleerimisse noori pole kaasatud ning seni on töögrupis toimuv olnud suletud. Samuti polnud noortel teada, kuidas olukorda parandada, mis viisil seda kõige efektiivsemalt teha ning milliste teiste (noorte)organisatsioonidega koos. Projekti noortekohtumistel kogusime osaluskohviku meetodi abil mitmeid häid ideid, kuidas edasi minna. Näiteks saime endale uue tugeva partneri teise noorteorganisatsiooni näol – Tegusad Eesti Noored, kellega koos teeme 2019. aasta märtsis 4-päevase ürituse, et koguda põhjalikumalt noorte ideid tehisintellektiga seotud probleemide adresseerimiseks, tekitada dialoogi otsustajatega ning kaasata veelgi rohkem noori. Samuti tugevnes tänu projektile koostöö MKM-ga ning sealse tehisintellekti töögrupiga.

Kas ja kuidas täideti projekti eesmärgid?

Toimusid mõlemad projekti üritused (17.10.18 ja 3.11.2018), kuid väiksema rahastuse tõttu korraldasime 3.11.18 ürituse ühepäevase mitte kahepäevase nagu esialgu oli planeeritud. Samuti kaasasime nii palju noori nagu oli planeeritud (50). Ületasime oma ootusi, mis puudutas koostööd otsustajatega. Enne projekti algust olid planeeritud osaluskohviku meetodil noorte arutelud omakeskis, kuid ENL-i soovitusel kaasasime ka otsustajaid MKM-i tehisintellekti töörühmast. Täitsime mõju noortele (õpieesmärgid), mõju organisatsioonile ja ühiskonnale laiemalt, kuna tulevad ka jätkuprojekt(id) ja lõime noortele uusi osalusvõmalusi (dialoog MKMi tehisintellekti töörühmaga).

Kuidas suurenes projekti tulemusena noorte osalus?

Tehisintellekti reguleerimine, samuti tehisintellekti strateegia ning tehisintellektiga kaasnevate mõjude osas on noori seni väga vähe kaasatud. ELSA Estonia-le teadaolevalt polnud varem tehisintellekti töörühm noori üldse kaasanud, kuigi vastava seaduse ja strateegia plaanib töörühm valmis saada juba aasta pärast. Tänu projektile algas dialoog MKM-i ja Riigikantseleiga, kaasatud said 50 noort. See on kindlasti alles algus, kuna teema on niivõrd oluline ja vajaks palju suuremat kaasamist. Tehisintellekt mõjutab järgnevatel dekaadidel majandust ja tööturgu (mõju võrreldakse elektri ja aurumasinaga), turvalisust, privaatsust jne, mistõttu peaks noorte kaasamine olema palju laialdasem. Tänu projektile tekkis uus osalusvõimalus – 2019. aastal korraldame 4-päevase rühmatöödel ja simulatsioonil baseeruva noorteprojekti koostöös Tegusate Eesti Noorte, MKM-i, Riigikantselei, Tartu Ülikooli, TalTech-i, Swedbanki ja USA suursaatkonnaga. Samuti tegutseme selle nimel, et tehisintellekti töörühma kaasataks ka noorte esindaja.

Mis läks projekti elluviimisel hästi, mis halvasti?

Parem oleks võinud olla ajaplaneerimine – esimesel üritusel arvestasime ekspertidele liiga vähe aega, oleks võinud olla pisut rohkem, sest tekkis aktiivne arutelu ja noortele see meeldis. Halvasti läks meeskonnas see, et pidime korraldajate seast ühe inimese poole peal välja vahetama, kuna ta ei pidanud oma lubadusi ning seetõttu korraldusprotsess kannatas. Kindlasti peame rohkem tegelema oma ideede ja tulemuste kajastamisega sotsiaalmeedias, kirjutama artikleid, olema aktiivsemad, et meie head ideed ei jääks nö sahtlisse. Hästi läks see, et projekti vastu oli suur huvi. Kuigi paljud praeguseks gümnaasiumis või ülikoolis olevad noored ei ole saanud IKT teemal ühtegi õppeainet ega loengut, olid paljud teema aktuaalsusest kuulnud mujalt (nt majandus- ja tehnoloogiauudised, FB, Youtube) ning olid seetõttu huvitatud osalema ja rohkem õppima. Hästi läks ka see, et tänu projektile saime juurde koostööpartnereid, tugevnes suhe otsustajatega ning koorusid välja uued mõtted noorte osalusprojektideks.

Väga positiivset tagasisidet sai 17.10.2018 üritus, kus oli pärast formaalset osa noortel võimalik sotsialiseeruda ja vabas vormis suhelda ning tegime teambuilding mänge (nt speed-dating), mis noortele väga meeldis, kuna tavaliselt nad üksteisega sellistel üritustel tuttavaks ei saa. Ürituse asukohas oli ka bassein ja saun, kus soovijad said ka pärast formaalset osa käia.