14/11/2018

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fondi abil korraldas MTÜ Mõttekoda RSR konverentsi.

Projekti tegevuste kirjeldus

Projekt “MTÜ Mõttekoda RSRi juubelikonverents” sai sädeme sisse 2018. aasta alguses. Veebruarikuus algas nii sisuline kui administratiivne planeerimine. Korraldajad pidasid kuni augustini maha kuus koosolekut, neist neli konverentsi sisulise külje ehk kahe paneeldiskussiooni teemade, külaliste ning filmi valimiseks. Teemad said paika juunis, täpsustusid juulis, filmi leidsid korraldajad alles augustiks, kuna läbi oli tarvis töötada terve hulk linateoseid. Lõplikult langes liisk Maxim Pozdorovkini 2018. aastal ilmunud teosele “Meie uus president”. Kahel koosolekul pühendusid korraldajad administratiivsetele küsimustele nagu ruumide, toitlustuse leidmine, turundusstrateegia valimine.

Läbirääkimised Elektriteatriga algasid juunis, turundusstrateegiaks sai valitud Facebook’i postituste nn “boost’imine” ning plakatite riputamine Tartu Ülikooli kõigi valdkonna õppehoonetesse, ühiselamutesse ning öölokaalidesse, kus oli selleks võimalus. Administratiivkoosolekul pandi kirja ka Eesti Noorteühenduste Liidule esitatud taotlus koos projekti olemusega. Enne seda olid korraldajanud ressursse taotlenud Tartu Linna noorsootöö fondist ja pärast Hasartmängumaksu Nõukogu projektide fondist. Suvel kontakteeruti potentsiaalsete esinejatega, kelleks olid debatis “Kas Hiina ajastu on alanud?” hiina keele tõlk ja konsultant Leslie Leino, sinoloog Liisi Karindi, Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete lektor Raul Toomla, vestlust modereeris Tartu Ülikooli Aasia poliitika nooremteadur Urmas Pappel. Teises debatis “Neljas tööstusrevolutsioon – kõrvalosast peategelaseks” osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juht Kaupo Reede, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe, Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse esimees Allan Aksiim, modereeris Rahvusvaheliste Suhete Ringi liige Mihkel Märtens.

Septembris loodi projektile Facebooki üritus , prinditi plakatid (Facebooki ürituse kaanefotoga samase kujundusega) ja kleebiti need eelmainitud paikadesse. Samuti “boost’iti” Facebook’i ürituse jagamist sõpradega. Septembri poolepeal soetati varemmainitud film ning tuletati projekti meelde paneeldiskussiooni külalistele.

Loetud päevad enne ürituse toimumist kommenteeris projekti toimumist MTÜ Mõttekoda RSR Rahvusvaheliste Suhete Ringi vilistlane Siim Kallas positiivsete sõnadega. 04.10 telliti toitlustus Selveri köögist ning osteti puuvilju, kohvi ja teed supermarketitest. Projekti toimumise päeval olid korraldajad kohal poolteist tundi enne konverentsi algust sättimaks paika lava, suupistete sektorit ning informeerivat tahvlit Elektriteatri esimesele korrusele. Konverents sujus ladusalt ning külaliste vahetud muljed olid positiivsed. Konverentsijärgselt kogunes korraldustiim viimaseks antud projektiga seotud koosolekuks arutamaks kitsaskohti, puudujääke ning õnnestumisi. Pärast projekti on tegeletud veel arvete tasumise ning aruandluse esitamisega.

Kas ja kuidas täideti projekti eesmärgid?

Projekti eesmärgid said üldjoontes täidetud. Noori kaasati välispoliitilisse arutellu nii moderaatorite kui kuulajate-küsijatena. Rohkem kui 60 kuulamas käinud noort said võimaluse kuulata oma ala ekspertide paneeldiskussiooni ning pärast seda esitada asjakohaseid küsimusi. Võimalust arvata kasutati rohkesti. Suurim auditoorium kogunes filmi ajaks. Korraldustiim leiab, et nõnda hästi lahendatud poliit-satiiriline film andis kõvasti mõtteainet kõigile kohalviibinuile.

Kohal oli noori väljaspool Tartu Ülikooli ning rahvusvaheliste suhete eriala, see tähendab, et üritus püüdis pilku ja pakkus huvi ka Tartu elanikele, mis oli samuti üks projekti eesmärkidest.

Ainsa pooleldi täideläinud eesmärgina võib lugeda kogu ürituse auditooriumi suurust. Korraldustiim ootas kuulajaid vähemalt üle saja.

Korraldajad said oma esimese kogemuse ürituse ainukorraldajatena. Kogemust alates hinnapakkumiste küsimisest kuni lepingute sõlmimiseni erinevate ettevõtete ja organisatsioonidega voolas küllaga. Sellega sai täidetud eesmärk korraldada omal käel üritus, mis võiks huvitada noori ja Tartu elanikke väljaspool igapäevast sotsiaalsfääri.

Kuidas suurenes projekti tulemusena noorte osalus?

Noorte osalus suurenes eelkõige läbi võimaluse arutada välispoliitika ja majandusekspertidega Eesti ja maailma tuleviku üle. Nii paneeldiskussioonide ajal kui nende lõpus oli võimalus esitada esinejatele küsimusi. Seda võimalust kasutasid nii noored kui vanemad kuulajad agaralt.

Suure sammu noorte osaluse edendajana tegi ka korraldustiimi liige Mihkel Märtens juhtides oma esimest paneeldiskussiooni. Just kodukootud üritustel ja turvalises keskkonnas on selliseid samme kõige julgem ja lootustandvam teha.

Mis läks projekti elluviimisel hästi, mis halvasti?