11/01/2019

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fondi abil korraldas Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine kogemusloo koolituse.

Projekti tegevuste kirjeldus

Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine väärtustab oma tegevustes noorte kogemusi vaimse tervise probleemidega toimetuleku ja nende ületamise kohta. Vaimse tervise probleeme puudutav stigma on üks peamisi barjääre abi juurde jõudmisel – seda pea kõikides ühiskonnagruppides, sh. noorte seas. Oluline tööriist eelarvamuste murdmisel on kontant stigmatiseeritud ühiskonnagruppi kuuluva inimesega. Et vaimse tervise probleemid on valdavalt nähtamatud, siis kuigi igapäevaselt võime näha ka mitmeid või isegi kümneid inimesi, kel on isiklik kokkupuude mõne psüühilise häirega, siis sellest rääkimise tabu tõttu ei ole me sellest teadlikud.

Noorteliikumine tahab esile tuua julgustavad lood vaimse tervise võitlustest, et innustada noori oma muredele abi otsima. Koolitusele olid oodatud liikumise liikmed, toetajaliikmed ning uued huvilised, kellel on isiklik kogemus mõne vaimse tervise probleemiga, ja soov seda jagada noortega terviseprobleemide ennetuse ja teadvustamise eesmärgil. Isiklike, noortelt noortele suunatud ning probleemidega toimetulekut kajastavate lugude jagamise abil julgustame noori otsima õigeaegselt abi ning vähendada stigmat, mis kaasneb vaimse tervise spetsialistidelt abi otsimisega.

Kogemusloo koolitus oli kahepäevane. Esimese päeva alguses tutvuti üksteisega ning lepiti kokku omavahelistes ootustes ja reeglites, et luua jagamiseks ja üheskoos õppimiseks turvaline ruum. Seejärel koguti nii teadmisi kõnede pidamisest, esinemisoskustest kui ka julgust noore ja innuka koolitaja Kaspar Kruubi käe all. Üheskoos vaadeldi ning arutleti, kuidas asetuda ruumis, kasutada oma keha, häält, tooni ja tempot, et esinemisel-kõnelemisel publikut haarata, kõnetada ja köita. Põhjalikult keskenduti ka ärevuse ületamise teemale; iga osaleja sai analüüsida enda ärevust ning spetsiifilisi soovitusi, kuidas seni esinemisolukordades muret tekitanud ärevust taltsutada. Pandi kirja esimesed mõtted enda loo ja selle jagamise eesmärkide kohta. Osalejad said ka proovida enda kui lugude jutustaja olulisima tööriista – hääle kasutamise võimalusi ja võimekusi, kombates enda piire nii kõnelemise tempo, hääletooni ja -kõrguse võtmes. Päeva lõpetas kogemusloo hea tava punktide tutvustus ja sellekohane arutelu, mille käigus osalejad said teada ENVTLile olulised põhimõtted julgustavate lugude loomisel ja jagamisel. Arutleti ka hiljuti toimunud meediakoolituse olulisimate punktide üle – kuna kogemusloo koolituse läbinud osalejad võivad oma lugusid jagada ka avalike ürituste käigus, on nendegi põhimõtete teadmine osalejatele kasulik.

Teist päeva alustasid liikumise eestvedajad Hedvig Madisson ja Merle Purre isiklike kogemuslugudega, et anda noortele näiteid, milline üks vaimse tervise võitlusi kajastav noorteliikumise lugu võib endast kujutada. Toetudes oma kogemustele enda loo jagamisest koolides, noortega töötavate spetsialistide koolitustel ja avalikel üritustel, avati ka seda, kuidas valmistuda ette enda kogemuse avamiseks, kuidas saada aru enda valmisolekust selleks, ja kuidas toime tulla emotsioonide ja tagasisidega pärast kogemuse jagamist. Seejärel asuti koolitaja Kati Orava käe all juba põhjalikumalt tegelema omaenda looga. Osalejad said mõelda enda kogemuste looks vormimise struktuuri peale ning asusid samm-sammult enda kogemusi loona kirja panema. Koolitussessiooni käigus tehti tööd kolmekesti ja paarides, andes igas etapis üksteisele tagasisidet, samal ajal kogudes iga loo esitamise korraga juurde selgust narratiivis, julgust loo esitamisel ning ka distantsi emotsionaalsetest kogemustest rääkimisel. Pärast intensiivset tööd oli noortel võimalus enda lugu ka suures ringis ette kanda. Viimasest kogemusest lähtuvat vabastatuse ja võimestatuse tunnet tõi nii mõnigi osaleja välja. Koolituse lõpetas arutelu selle osas, kuidas toimub praktiliselt kogemuslugude jagamine koolides vaimse tervise loengute projekti raames. Samuti võeti aega refleksiooniks ning üksteisele toredate kirjakeste kirjutamiseks, misjärel said osalejad tunnistused ning – jõulumeeleoluliselt – nimelised piparkoogid. Et koolituse toimumise ja aruande esitamise tähtaja vahele jääv aeg on ääretult napp, ei ole aruande kirjutamise hetkeks olnud võimalust tegeleda kogutud tagasiside põhjaliku analüüsiga. Koolituse jooksul toimunud refleksiooniringidest jäi korraldajatele aga kõlama palju indu ja motivatsiooni noori enda lugude abil toetada, ning äratundmist, et noorteliikumise näol ollakse leidnud enda mõttekaaslased.

Kas ja kuidas täideti projekti eesmärgid?

Koolituse eesmärgiks oli oma kogemusloo jagamiseks ette valmistada 15 noort, kes

• on omandanud suulise eneseväljenduse põhitõed lühiettekandeks;
• teavad, kuidas võiks kogemuslugu üles ehitada, et jagada julgustust ja luua mõistmist seoses vaimse tervise probleemidega;
• on sõnastanud oma isikliku kogemuse sõnastanud kogemusloo formaadis;
• oskavad anda ja rakendada tagasisidet kogemuslugude ülesehituse ja esituse kohta.

Eesmärk täideti osalisel määral – oma loo jagamiseks läbis ettevalmistuse 9 inimest, kellest valdav enamus on motiveeritud ning soovivad lugusid koolides jagada. Nendest 6 kuuluvad (nüüdseks) ENVTLi noorte liikmete ning 2 toetajaliikmete sekka. 2 inimest ei osalenud koolitusel täismahus; registreerunutest 5 ütlesid ära tervislikel või tõusnud koolikoormuse tõttu. Aruande esitamise hetkeks ei osutunud võimalikuks anda täpset hinnangut, mil määral hindasid osalejad saavutatuks õpiväljundeid, kuid üldjoontes oli tagasiside positiivne. Välja toodi, et oleks võinud olla enamgi arutelusid ning soovitati, et koolitus võiks olla pikem ning põhjalikum.

Võttes arvesse koolituse sihtgrupi suuremat haavatavust stressile ning rasketest elukogemustest rääkimiseks vajalikku julgust ning eneseületust, võib eesmärkide osalist saavutamist pidada igal juhul tubliks sammuks. Koolitusel osalejad tõid välja, et näevad nüüd veelgi enam oma loo olulisust ning enda võimet panustada noorte vaimse tervise heaks. Et umbes pooled osalejatest jõudsid koolitusele avaliku kutsega (ning on juba liitunud noorteühinguga), siis toodi esile sedagi, et liikumise tegevustes nähakse just seda võimalust panustada noorte heaolusse, mida nad olid juba pikalt otsinud. Võiduna võib välja tuua sedagi, mil määral tunti, et oma kogemusest koolituse jooksul rääkimine oli vabastav kogemus.

Kindlasti sai täidetud eesmärk arendada ENVTLi organisatsioonilist võimekust. Juurde saadi märkimisväärne arv inimesi, kes on valmis ning motiveeritud panustama nii juba käimas olevate vaimse tervise loengute projekti oma kogemuslugude jagamisega. 9st koolituse läbinust 8 soovib liituda teenusedisaini töögrupiga, et arendada välja kogemuslugudel põhinevat töötubade formaati (millega tehti algust ENLi teenusedisaini kiirendis).

Kuidas suurenes projekti tulemusena noorte osalus?

Isikliku, innustava ja toimetulekut esiletoova loo kokkupanek ja esinemisoskuste harjutamine arendas osalenute loovust ja suurendab enesekindlust näha ennast kui aktiivset panustajat ühiskonnas. Ettevalmistusega kogemuslugude jagajate juurdekasv arendab märkimisväärselt ka ENVTLi, kuna nõnda saab noorteühing töötada välja kogemuslugusid kaasavaid teavitusürituste formaate ning teha koostööd teiste vaimse tervise organisatsioonidega. Juba koolituse pauside jooksul ning selle lõppedes tekkis osalenud noortel mõtteid selle osas, mil moel enda olemasolevaid oskusi ja ressursse rakendada loominguliselt noorteühingu tegevustele kaasa aitamiseks ning noortele täiendavate osalusvõimaluste loomiseks (näiteks sündis disainiringe korraldaval noorel idee koostöös noorteliikumisega korraldada kunstilisi meetodeid rakendavaid kokkusaamisi Tartu noortele).

Mis läks projekti elluviimisel hästi, mis halvasti?

Kindlasti läks hästi toetava ja julgustava keskkonna loomine koolitusel. Koolitust iseloomustas soe õhkkond ning liikmeskonna omavaheline tugi – sealjuures kohtusid pea kõik osalejad omavahel esimest korda alles koolitusel. Samuti läks hästi koolituse korraldamine lühikese perioodi jooksul, sealjuures edukalt ülesandeid jagades ning koordineerides. Koolitus püsis võrdlemisi edukalt plaanitud ajaraamides ning eelarves.

Paremini oleks võinud minna osalejate arvu planeerimine – tulevikus tasub tõenäoliselt lasta registreeruda ~20-30% jagu rohkematel inimestel kui on plaanitud osalejaid. Viimasel hetkel tühistajate arv oli suur.

Esialgses plaanis oli valmisolekut loo jagamiseks, enesehoidu ja nõu küsimise-andmisega seonduvaid eetilisi põhimõtteid avada kogemusnõustaja toel, kuid kokkulepitud nõustaja haigestus ootamatult. Seega jagasid koolituse korraldajad Merle Purre ja Hedvig Madisson enda kogemuslugusid ning mõtteid ja põhimõtteid, mis on neile kogunenud enda kogemusloo jagamisega koolides ning avalikel üritustel. Võttes arvesse lühikest ettevalmistusaega, õnnestus asi lahendada võrdlemisi sujuvalt, ent tulevikus plaanitakse kokkulepped teha võimalusel vähemalt kahe kogemusnõustajaga, et vähendada ootamatute äraütlemiste tõenäosust.