/ Miks noori kaasata?

Noorte efektiivseks ühiskonnas osalemiseks on olulised väljakutse, kompetents ja seotus. Tihti ei tunne noored oma kodupaigaga seotust ning üks põhjustest ongi asjaolu, et tegevusi planeerivad täiskasvanud, mitte noored ise. Seetõttu ongi noorte kaasamine hea nende oskuste ja arengute toetamiseks. Noored ise on ressurss, mida on võimalik kasutada paljude tegevuste väljatöötamisel ja elluviimisel. Oluline on näha noortes ressurssi, kes teab kõige paremini enda ja oma eakaaslaste mõtteid ja soove, mitte näha neis võimalikku probleemiallikat. Noored inimesed õpivad kõige paremini siis, kui neil on valikuvabadus osaleda ja otsustada olukordade üle, milles nad osalevad.

Põhjusi, miks kaasata noori nende elu puudutavate otsuste tegemisse, on mitu. Üldisemalt on kaasamist vaja selleks, et see suurendab omavalitsuse vastutust, läbipaistvust ja avatust, tugevdades seeläbi noorte usaldust omavalitsuse vastu ja õigussüsteemi tervikuna ning selle tulemusena parandab lõppkokkuvõttes omavalitsuse otsuste ja demokraatia kvaliteeti.

Kaasamine aitab kaasa paremate ja pädevamate otsuste tegemisele, sest:

  • kaasamine toob juurde ja integreerib poliitika kujundamise protsessi hinnanguid, seisukohti ja ideid alternatiivseteks lahendusteks nendelt, keda tehtav otsus või uus seadus otseselt puudutama hakkab;
  • aitab otsuste tegijatel tasakaalustada erinevaid ja vastandlikke huve;
  • aitab tuvastada uute poliitikate ja seadustega kaasnevaid ettenägematuid ja soovimatuid mõjusid ja praktilisi probleeme;
  • annab võimaluse (oma)valitsuse tehtud kulutuste ja saadud tulude hindamise kvaliteedi kontrolliks;
  • aitab paremini tuvastada erinevates asutustes ettevalmistatud õigusaktide omavahelisi seoseid ja mõju.

Noori võib kaasata ka protsessi enda pärast – diskussiooni arendamiseks, et kasutada otsuste tegemisel laia ja avalikku arutelu. Debati eesmärk on esitada arusaadavaid ja aktsepteeritavaid argumente; oskus teiste väited ära kuulata, neisse austavalt suhtuda ja vastu vaielda ning jõuda lõpuks vaba diskussiooni käigus ratsionaalsele kõiki osapooli rahuldavale seisukohani.

Kaasamine suurendab samuti vabatahtlikku nõustumist seadustega, vähendades sanktsioonide rakendamise vajadust. Ideaalmudeli järgi peaksid kõik osapooled otsusega rahul olema just selle ratsionaalsuse tõttu (mitte kompromisside tegemisest või oma suuremate eesmärkide saavutamiseks teistele väiksemate järeleandmiste tegemise tõttu). Eriti just inimeste väärtushinnanguid puudutavate otsuste tegemisel peaks osalema ka laiem elanikkond, sest otsuseid aktsepteeritakse vaid siis, kui need langevad kokku kogukonna üldiste väärtushinnangutega. Poliitilistes protsessides ja valitsemises osalemise kaudu õpivad noored ka oma valikute ja otsuste eest vastutama.

Suurendades huvirühmade toetust otsustele, tugevdab kaasamine omavalitsuse suhteid kodanikega, parandab poliitikate kujundamist ja on hea valitsemise üks põhielemente. Kaasamine aitab suurendada otsuste kvaliteeti, avalikkuse usaldust valitsuse suhtes ja valitsuse legitiimsust, sest osalevate rühmade seas tekib jagatud omanikutunne seaduse või poliitika väljatöötamises osalemisest. Seega suureneb ka nõustumine ning noored aktsepteerivad otsuseid paremini. Kaasamine aitab suurendada noorte võimekust ning tugevdada ka esindusdemokraatia kvaliteeti, milles kohalikul volikogul on keskne roll. Samas võib saavutada ka täiesti vastupidise tulemuse, kui noored leiavad, et nende püüdlusi olla informeeritud, saada tagasisidet ja aktiivselt osaleda ignoreeritakse, nende osalemisel ei ole mingit mõju otsustele või neid ei kuulata.

Noortel on palju häid ideid, kuidas oma elu paremaks muuta, ning nende arvamuse küsimata jätmine on võimukandjale kasutamata võimalus. Noortega konsulteeritud lahendused võtavad arvesse nende seisukohti ning on seetõttu noortele sobilikumad ja neid on lihtsam rakendada. Selleks, et noorest saaks aktiivne kodanik, peab ta saama oma elu puudutavaid otsuseid mõjutada võimalikult varasest east alates, samas tuleb noori kaasata neile sobilikus vormis.

Noorte kaasamisel ei piisa üksnes noorte arvamuse ära kuulamisest, tuleb anda tagasisidet ning arvamust arvestada. Oht pettuda, eriti noores eas, on suur. Üksnes dialoogi pidades on võimalik efektiivselt kaasata ning säilitada noorte osalemismotivatsiooni ka tulevikuks. Kui noored otsuste mõjutamises pettuvad, ei ole nad enam täiskasvanueas huvitatud ühiskonnaelus kaasa rääkima ega aktiivne kodanik olema.

Noorte kaasamine kujundab neist aktiivsed, oma kodukohast ja riigist hoolivad kodanikud. Kui noored on kaasatud koduvalla/linna elu arendamisse ja nad tõesti näevad, et nende ettepanekutest ka midagi muutub, on nad varmamad pärast õpingute lõppu kodukohta naasma ning ise arengusse panustama. Kui nad aga tunnevad, et neid pole kodukohta vaja, nad lahkuvadki ega tunne sellega enam seotust ega hooli selle arendamisest.

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status