fbpx

/ Infonurk / Osaluskogud / Noorte osalus ja kaasamine

Alates 1960. aastast on elanike ja erinevate sihtgruppide osalus poliitilistes protsessides kasvanud ja otsuste tegemine on muutunud traditsiooniliselt ülalt-alla juhtimiselt alt-üles poliitika kujundamiseks. 1960-1970. aastatel alustati avalike nõupidamistega ning tänaseks on see muutunud võimu jagamiseks otsustajate ja sihtgruppide vahel. [1] Ka Eesti avaliku halduse toimimises ja struktuurides on toimunud palju uuendusi, mis on loonud nii kohaliku kui ka üleriigilise tasandi sihtgruppe kaasavamaks.

Demokraatia toimimiseks ja võimu teostamiseks on vaja kaasata otsustusprotsessidesse elanikke, seal hulgas on oluline kaasata ka alaesindatud sihtrühme ning neid sihipäraselt järele aidata [2]. Üheks grupiks, kelle hääl jääb tavaliselt nõrgaks, on noored [3].

Noorte kaasamine huvigrupina on oluline, sest annab noorele võimaluse panustada kooliealisena, kasvatades teadlikkust enda seisukohtade kujundamisest ja sõnastamisest, poliitika kujundamise etappidest, kohaliku omavalitsuse toimimisest ning haldusmehhanismidest, sealhulgas seob noore omavalitsuse edasise toimimisega.

Noorte osalust nähakse nii kirjanduses kui ka poliitilistes diskursustes kui noorte kaasamist otsustusprotsessidesse juhtimis- ja valitsemistasanditel [4]. Harti sõnul on riik sedavõrd demokraatlik, kuivõrd on kodanikud ja ühiskond kaasatud otsustusprotsessidesse ning seda tuleks teha järk-järgult kaasates uut põlvkonda ning arendades nende teadmisi. Lisaks on Hart kirjeldanud osalust kui protsessi, mis on seotud otsuste ja arvamuste jagamisega elukorralduse üle. See tähendab, et noorel peab olema võimalus õppida ja harjutada otsustusprotsessis osalemist, mis on otseselt seotud tema enda elukorraldusega. [5]

 

Brodie jt [6] toob välja kolm osaluse mõõdet:

  • avalik osalus: indiviidide kaasamine erinevatesse struktuuridesse ning demokraatlike
    institutsioonidesse (valimised/hääletamine; kuuluvus formaalsetesse
    organisatsioonidesse),
  • sotsiaalne osalus: kollektiivsed tegevused, mille osana võivad üksikisikud olla
    kaasatud (vabatahtlik töö; kodanikuühendused),
  • individuaalne osalus: valikud ja tegevused, mida indiviidid igapäevaselt teevad ning
    selle tulem ja mõju ühiskonnale, milles nad soovivad elada.

Noorte osalus ja mõju poliitika protsessi mõjutamisel sõltub suuresti nende kaasamisest, ehk kas ja kuidas otsutajad ning ametnikud on võimelised noori kaasama. Kui otsustusprotsessi on kaasatud inimesed, keda otsus mõjutama hakkab, siis tunnevad nad, et otsused on õiglased ja seeläbi ka kergemini aktsepteeritavad. Sihtgruppide kaasamine võib olla erinev, kuid laialt levinud on traditsioonilised meetodid nagu konsultatsioonid ja avalikud koosolekud. Samas võib kaasamine olla ka struktuurne või mitte, ehk kas läbi konkreetse ühenduse ja korrapäraselt või vajaduspõhiselt.

Noorte kaasamine on üks osa osalusest, ilma kaasamiseta ei saa olla osalust ja vastupidi. See idee lähtub kaasjuhtimise põhimõttest, mis eeldab võimu ja vastutuse jagamist [7]. Noored saavad otsustusprotsessides osaleda, kui neile antakse võimalus enda seisukohtade sõnastamiseks ning kui otsustajad ootavad noorte osalust poliitikate kujundamisel.

Noortevaldkonnas võeti kaasjuhtimise mõiste kasutusele 1971. aastal. Sellega taheti öelda, et noortega tuleks neid puudutavates otsustes arvestada ning poliitikat kujundada sihtgruppi kaasates. [4] Collin’i sõnul on ka teenused ja programmid, mille loomesse on kaasatud noori, tõhusamad ja saavutavad soovitud tulemuse [8]. Saar on öelnud, et noortevolikogude kaasamine sõltub palju noortest endist, kui aktiivsed on eestvedajad ja kui osavalt saadakse meeskond ühiste eesmärkide nimel tegutsema. Selleks, et noortevolikogud saaksid täita oma peamist eesmärki – arutada noori puudutavaid küsimusi ning teha ettepanekuid noorte vajadustest ja huvist lähtuvalt volikogule ja valitsusele, on vaja muuta ka linna- ja vallajuhtide ning ametnike suhtumist noorte kaasamisse. [9]

 

Eesti Noorteühenduste Liit on arendanud noorte osalust koos kohalike omavalitsuste ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga juba 2008. aastast. 2022. aastal on Eesti omavalitsustes 76 osaluskogu, mis jagunevad 55 noortevolikoguks ja 21 aktiivgrupiks.

 

 

Viited:

[1] European Communities. (2001) European Commission White paper. A new Impetus for
European Youth.

[2] OECD. (2019) Engaging Young People in Open Government. A Communication Guide. Võrgulehel https://www.oecd.org/mena/governance/Young-people-in-OG.pdf 

[3] Centar. (2020) Omavalitsuste võimekus noortele osalusvõimaluste loomisel kohalikul tasandi otsustusprotsessides. Eesti Noorteühenduste Liit. Haridus- ja Teadusministeerium. Võrgulehel https://centar.ee/tehtud-tood/omavalitsuste-voimekus-noortele-osalusvoimalusteloomisel-kohaliku-tasandi-otsustusprotsessides 

[4] Lentin, A., Ohana, Y. (2008) All different – never equal? On the intolerance of Tolerance. Born in Flensburg, Europe: Journeys with Peter Lauritzen, Germany: democratic & Dialog. no. 27, pp 48. 

[5] Hart, R. (1992) Children’s participation: From tokenism to citizenship. UNICEF International. 

[6] Brodie, E., Cowling, E., Nissen, N., Paine A.E., Jochum, V. & Warburton, D. (2009) Understanding participation: a literature review, Pathways through Participation, UK. Võrgulehel https://www.pathwaysthroughparticipation.org.uk/

[7] Berkes, F., George, P., Preston, R. (1991) Co-management: the evolution of the theory and practice of joint administration of living resources. Alternatives 18(2), 12–18
[8] Collin, P. (2008) Young people imagining a new democracy: Literature review. The Whitlam Institute. University of Western Sydney

[9] Saar, M. (2022) Postimees. Miks noortevolikogud noori ei kõneta? Võrgulehel https://tartu.postimees.ee/7454937/marika-saar-miks-noortevolikogud-noori-ei-koneta

/ Autor

Maarja Mehiste

maarja@enl.ee

/ Loe ka

Skip to content
This Website is committed to ensuring digital accessibility for people with disabilities. We are continually improving the user experience for everyone, and applying the relevant accessibility standards.
Conformance status